“Don’t leave me.. Please stay by my

“Don’t leave me.. Please stay by my side..”

Siwon suddenly stopped his steps and turned around his face to find Donghae was staring at him miserably.

“Please..”

Those melancholy eyes looked at him closely, begging him not to leave. Siwon instantly felt like his heart breaking into pieces seeing how the latter had been so hurt with what had happened. And Siwon didn’t have a heart to let him getting hurt even more. But then how about Kyuhyun? The boy might be in danger right now.

Siwon fell silent. It’s really a difficult choice. He didn’t know which one he should choose. He tried to think wisely, but he couldn’t since he was too worried about Kyuhyun. His mind didn’t work properly as it was being distracted by the anxiety of the boy might be getting hurt.

But the view of Donghae staring at him with tears in his eyes were about to fall made Siwon finally taking his decision.

“Alright. I won’t go.. I’ll stay here..”

...



It’s almost dark and the rain started pouring, but Kyuhyun still didn’t give up. His body was shivering due to the cold. He even didn’t wear jacket on him, but a knit sweater since he was in a hurry when he suddenly decided to climb back the mountain. Luckily he was still aware enough to wear shoes.

Kyuhyun could feel it how his hands trembling violently, but he almost couldn’t feel his feet. The coldness was no joke that it made his feet numb. He didn’t even know why he did it in the first place. Climbing back the mountain and searching for the necklace, was he crazy? But the words were slipped out of Siwon’s mouth earlier was more than enough to make Kyuhyun lost his sanity and without thinking was running to mountain.

“W-where is it? I’m s-sure I threw it h-here..”

A trembling voice came out of Kyuhyun’s pale lips as his fingers didn’t stop searching for the necklace on the ground. Kyuhyun still remembered it well where he threw the necklace back then, but there were so many falling leaves scattered around that it made him hard to find such a small thing.

Kyuhyun groaned in frustration. He had searched for hours but still found nothing. What he did right now was just in vain. Who would ever try to find the necklace on the mountain anyway? He really was an idiot. And what if it were not the right place where he threw the necklace away since all the places look the same? It meant he would never ever find it even until the end of the world. What’s more, it’s almost dark and he was shivering in cold. He should go back to villa. Yes, he should, before the sky was completely dark.

But suddenly, Siwon’s words were echoing again in his head.

“You really disappoint me..”

Kyuhyun’s eyes instantly widen as he clutched his fist tightly, enduring the pain was unbearably stabbing his heart.

“N-no.. D-don’t-..”

Again, Kyuhyun lost his mind. Ignoring the darkness began to hovering him or the cold was cruelly ripping his skin, he started to search for the necklace again.

“You make me hate you even more, Kyuhyun..”

As the voice didn’t s...

Hasil (Estonia) 1:

"Ära jäta mind.. Palun jääda minuga.."Siwon äkki lõpetas tema samme ja pöördus ümber tema nägu leida Tonghae vahtis teda vaeselt."Palun.."Need melanhoolia silmad vaatas teda tähelepanelikult, kerjamine teda mitte lahkuda. Siwon tundsin koheselt tema süda murda tükkideks, nähes, kuidas Viimane oleks olnud nii haiget koos toimunut. Ja Siwon ei olnud südant lasta tal saada haiget veelgi. Kuid siis kuidas on lood Kyuhyun? Poiss võib olla oht just nüüd.Siwon jäi vait. See on tõesti raske valik. Ta ei teadnud, millist ta peaks valima. Ta püüdis mõelda targalt, kuid ta ei saanud, kuna ta oli liiga mures Kyuhyun. Meelt ei tööta korralikult, kui see oli et häirida poiss ärevus võib olla saada haiget.Kuid Tonghae jõllis teda koos olid pisarad silmas olid umbes langevad lõpuks võttes tema otsus tehtud Siwon."Alright. Ma ei hakka... Jään siia.."... On peaaegu pime ja vihma hakkas kallates, kuid Kyuhyun siiski ei andnud. Tema keha oli värisemine külma tõttu. Ta isegi ei kanna jope talle aga kududa kampsun kuna ta oli kiire, kui ta äkki otsustas ronida tagasi mägedes. Õnneks oli ta endiselt piisavalt teadlikud, kanda kingi.Kyuhyun tajusin seda kuidas tema käed värisevad ägedalt, kuid ta peaaegu ei tunne oma jalgu. Külmus ei ole mingi nali, et see tegi tema jalgade tuimaks. Ta isegi ei tea, miks ta tegi seda esiteks. Ronimist tagasi mägi ja otsivad kaelakee, oli ta hull? Kuid sõnad olid libises Siwon's suust varem oli rohkem kui piisavalt teha Kyuhyun kaotanud tema meelerahu ja ilma mõtlemist toimis mägi."W-kus on see? Ma s-kindel, ma viskasin ta h-siin.. "Värisevad hääl kostis Kyuhyun's kahvatu huuled nagu tema sõrmed ei takistanud, otsides kaelakee maa peal. Kyuhyun ikka mäletasin seda hästi, kui ta viskas kaelakee tollal, kuid seal oli nii palju kukkuvate lehed laiali ümber, et see tegi temast raske leida sellist väikest asja.Kyuhyun groaned pettumust. Ta oli otsinud tunni, kuid ikka ei leidnud midagi. Mida ta tegi just nüüd tehti lihtsalt asjata. Kes kunagi Püüa leida mägi kaelakee niikuinii? Ta oli tõesti idioot. Ja mis siis, kui see ei olnud õiges kohas, kus ta viskas kaelakee ära kuna kõik kohad tunduvad sama? See tähendas, et ta oleks kunagi kunagi leida seda isegi kuni maailma lõpuni. Lisaks on peaaegu pime ja ta oli värisemine külma. Minema tagasi villa. Jah, ta peaks enne taevas oli täiesti pime.Aga äkki, Siwon's sõnad olid peas jälle kajamise."Sa tõesti reeda mind.."Kyuhyun's silmad koheselt laiendada nagu ta clutched tema rusikas tihedalt, kestev valu oli lõikav talumatult tema süda."N-nr.. -Ei - D.."Jällegi Kyuhyun kaotas oma meelt. Ignoreerides pimeduses hakkas Uusehitise teda või külm oli julmalt kobesta tema nahk, hakkas ta otsima kaelakee uuesti."Sa teed mulle vihkan sind isegi rohkem, Kyuhyun.."Kui hääl ei s...

Hasil (Estonia) 2:

"Ära jäta mind .. Palun jääda minu kõrval .." Siwon äkitselt lõppes tema sammu ja pöördus ümber oma nägu leida Donghae vahtis teda vaeselt. "Palun .." Need melanhoolia silmad vaatas teda tähelepanelikult, kerjamine teda mitte lahkuda. Siwon koheselt tundsin oma südames murda tükkideks näha, kuidas viimane oli nii haiget, mis oli juhtunud. Ja Siwon ei olnud südant lasta tal satub veelgi. Aga siis kuidas Kyuhyun? Poiss võiks olla ohus just nüüd. Siwon vaikis. See on tõesti raske valik. Ta ei tea, millest üks peaks ta valida. Ta püüdis mõelda targalt, kuid ta ei suutnud, sest ta oli liiga mures Kyuhyun. Tema arvates ei tööta korralikult, sest see oli häiriksid ärevust poiss võib haiget saada. Aga vaade Donghae jõllis teda pisarsilmil olid umbes langema tehtud Siwon lõpuks otsuse tegemist. "Olgu. Ma ei lähe .. Ma jään siin .. " ... See on peaaegu pime ja vihma valanud, kuid Kyuhyun veel ei loobu. Tema keha värisesin külma ilma tõttu. Ta isegi ei kanna jope teda, aga kududa kampsun, sest ta oli kiire, kui ta äkki otsustas tagasi ronida mägi. Õnneks oli ta ikka teab piisavalt jalatsites. Kyuhyun võiks tunda seda, kuidas tema käed värisevad ägedalt, kuid ta peaaegu ei tunne oma jalgu. Külmus ei ole mingi nali, et ta tegi oma jalad tuimaks. Ta isegi ei tea, miks ta seda tegi esimese koha. Latt tagasi mägi ja otsivad kaelakee, oli ta hull? Aga sõnad olid lipsas Siwon suhu varem oli enam kui piisav, et teha Kyuhyun kaotas meelerahu ja mõtlemata jooksin mägi. "W-kus see on? Ma olen s-kindel, et ma viskasin h-siin .. " värisevad kostis hääl Kyuhyun kahvatu huuled tema sõrmed ei peatu otsides kaelakee kohapeal. Kyuhyun mäletasid seda hästi, kui ta viskas kaelakee tollal, kuid seal oli nii palju langevad lehed laiali, et see tegi temast raske leida selline väike asi. Kyuhyun oigas pettumust. Ta oli otsinud tundi, kuid siiski ei leidnud midagi. Mida ta tegi, kohe oli lihtsalt asjata. Kes oleks kunagi proovida leida kaelakee mägi ikkagi? Ta oli tõesti idioot. Ja mis siis, kui see ei ole õige koht, kus ta viskas kaelakee ära, sest kõik kohad välja samasugune? See tähendas, et ta oleks kunagi leiavad, et isegi kuni maailma lõpp. Veelgi enam, see on peaaegu pime ja ta värisemine külma. Ta peaks minema tagasi villa. Jah, ta oleks enne taevas oli täiesti pime. Aga äkki Siwon sõnad olid kajastas jälle peas. "Sa tõesti reeda mind .." Kyuhyun silmad koheselt laiendada, kui ta näppude rusikaga tihedalt, kestev valu oli talumatult lõikav oma süda. "N-no .. D-don't- .." Jällegi Kyuhyun mõistuse kaotanud. Ignoreerimine pimeduses hakkas olles temaga või külm oli julmalt kobesta tema nahk, hakkas ta otsima kaelakee uuesti. "Sa teed mulle vihkan sind veelgi, Kyuhyun .." Kuna hääl ei s ...

Hasil (Estonia) 3:

ära jäta mind...palun püsi mu kõrval... "siwon äkitselt lõpetas oma sammud ja pöörasin ümber tema nägu, et leida donghae vahtisin teda haledalt."palun."nende kurbade silmade vaatasin teda hoolega, anudes, et ta ei jäta.siwon koheselt tundus, nagu ta südame murrad tükkideks, nähes, kui viimane ei olnud nii haiget sellega, mis juhtus.ja siwon ei ole südant, kui ta viga saab veel rohkem.aga kuidas kyuhyun?poiss võib olla ohus.siwon kukkus maha.see on tõesti raske valik.ta ei teadnud, kes ta valis.ta tahtis, et targalt, aga ta ei saanud, sest ta oli liiga mures kyuhyun.tema aju ei tööta korralikult, nagu see oli häiritud ärevil poiss võib haiget saada.kuid arvestades donghae jõllitad teda pisarad olid langemas siwon lõpuks ometi tegi oma otsuse."olgu.ma ei lähe...ma jään siia... "...see on peaaegu pime ja vihma hakkas vihma sadama, kuid kyuhyun ikka ei anna alla.tema keha värises, kuna külm.ta isegi ei kanna jakki teda, aga kood kampsuni, kuna ta oli kiire, kui ta äkki otsustas tagasi ronida mägedesse.õnneks oli ta ikka veel teadlikud, piisavalt, et kannad kingi.kyuhyun tundsin seda, kuidas tema käed värisevad vägivaldselt, aga ta peaaegu ei tunne oma jalgu.jahedust ei olnud nali, et see tegi ta jalad tuimad.ta isegi ei tea, miks ta tegi seda esimesena.roni tagasi mägedesse ja otsisin kaelakeed, oli ta hull?kuid sõnad olid libises siwon suu varem oli rohkem kui piisavalt, et kyuhyun kaotas oma mõistuse ja ilma, et ma jooksin mäe."kus see on?ma olen muidugi viskasin selle "ei, ei, ei, ei...üks värisev hääl tuli kyuhyun on kahvatu huuled, kui ta sõrmed ei lõpeta otsib kaelakeed kohapeal.kyuhyun ikka mäletan hästi, kus ta viskas kaelakee tagasi siis, aga seal oli nii palju langevad lehed laiali puistatud, et see sundis teda raske leida nii väike asi.kyuhyun groaned frustratsiooni.ta oli otsisime tunde, aga ei leidnud midagi.mida ta tegi, praegu on mõttetud.kes oleks kunagi leida kaelakee mäel üldse on?ta oli idioot.ja mis siis, kui see ei ole õige koht, kus ta viskas selle kaelakee ära, kuna kõik kohad on ühesugused?see tähendab, et ta ei leiaks seda isegi kuni maailma lõpuni.veelgi enam, see on peaaegu pime ja ta värises külm.ta peaks minema tagasi villasse.jah, ta peaks enne, kui taevas oli täiesti pime.aga äkki siwon sõnad olid korrates veel peas."olen pettunud..."kyuhyun silmad koheselt laiendada, kui ta haaras oma rusika tihedalt, kestva valu oli talumatult pussitas ta südame."ei.".ära... "uuesti, kyuhyun oma mõistuse kaotanud.eirates pimedus hakkas kutsub teda või külm oli julmalt rebivad ta nahka, ta hakkas otsima kaelakee tagasi."sa ajad mind vihkavad sind isegi rohkem, kyuhyun..."nagu hääl ei...